Tegevused lapsega: Kingitud hobuse suhu ikkagi vaadatakse???

Heihei! Tere tulemast meile külla!

Proovin uuel aastal lisada võimalikult paljudele postitustele ka audiofailid. Siis saate valida, kas soovite blogipostitust kuulata või lugeda. Loodan, et see lahendus teeb kellegi elu mugavamaks ja kriitika on oodatud.

Uus aasta on käes ja pühad möödas. Jõulud olid seekord pisut teistsugused, kuid Otto sai sellest olenemata palju kingitusi. Osad neist olid hoolega läbi mõeldud, osad kiiruga ostetud ning mõned tema vanusele mittesobilikud (ja meie Martiniga Ottole kinke ei teinudki, sest me niikuinii ostame talle aasta läbi asju). Olenemata kõigest olen ma siiski üritanud need mänguasjad meie pere jaoks siiski sobilikuks teha. Just seetõttu, et me siiski neid asju kasutaks ja need niisama ei seisaks. Tunnistan ausalt, et ma olen üsna minimalistlik inimene (ja ma siiski tunnen vahepeal, et meil on liiga palju asju), mistõttu minu jaoks ei ole probleem ka mänge, riideid jms edasi anda, kui need meie kodus kasutust ei leia (ilmselt ükski kinkija seda kuulda ei taha, aga nii see on).

Mõned ideed, millele mõelda:
Äkki sobib mänguasi hoopis mujal kasutamiseks (nt õues, vannis, köögis)? Ottole kingiti näiteks suuremates toidupoodideski müüdavad Hemar klotsid.

Arvestades seda, et Otto paneb juba üsna edukalt Lego Duplo sarja klotse kokku, siis tema jaoks ei esita need enam erilist väljakutset. Kuna meil on aga välja kujunenud see, et suuremad plastikust autod on õuemänguasjad (ehk siis mudas või liivakastis mängimiseks), siis jätsime need klotsid praegu õue. Ja ausalt, ma tegelikult olen õnnelik, et me kogemata sellisele lahendusele tulime. Need klotsid on piisavalt suured, et saab vormidena kasutada (praegu lumega, suvel juba liivaga) ning pragusel ajal on kinnastega neid üksteise otsa laduda paras väljakutse (ja õues ka põnevam).

Lisaks saime me pusled, millel on vahtkummi peale kleebitud loomade pildid. Pusled ise on küll mõnetükilised, kuid hetkel veel Otto neid nii edukalt kokku ei pane (ta veel eelistab puidust puslesid ning ühetükilisi puslesid raamatutes). Vannis on aga lõbus nendega mängida (sest noh, ka vanniasjad muutuvad ju igavaks).

Kasuta mänguasja vaid osaliselt. Ma ise ostsin vahetult enne pühi Ottole ühe Memory (paaride otsimise) mängu, kus on hetkel veel liialt palju kaarte, et Otto üldse suudaks piisavalt kaua keskenduda ning neid kokku viia. Mingil hetkel võtsin lihtsalt osad kaardid karbist välja ning praegu suudab Otto umbes neli-viis paari väga edukalt omavahel kokku viia (ilma, et enne lollitama hakkaks).


Sama põhimõttega sorteerisin ka ühe vahva tähelepanu nõudva lauamängu päkapikud ära ning vahepeal mängime hoopis nendega paaride otsimist.


Lisaks sai Otto endale ühe tahvli, millega oli kaasas palju erikujulisi magneteid koos pildikaartidega/juhenditega. Kaardi peal on siis õpetus, kuidas mingit eset, looma, sõidukit vms karbis olevatest magnetitest kokku panna. Juhendkaartidel olid õnneks ka raskustasemed toodud – võtsingi kõige kergemad juhised ning nendega kokku sobivad magnetid ja jätsin ülejäänud enda õiget hetke ootama.

Tee/osta juurde piltidega kaardid. Ottole näiteks hakkas mingil hetkel väga meeldima piltide ja päriseluliste asjade kokku viimine. Kui ta nägi raamatus kummikuid, siis oli ilmtingimata vaja enda kummikud ka esikust tuppa tuua ja näidata. Seda meeldib talle siiani teha ja nüüd olen ma üritanud talle loomade ja tööriistadega kaardid teha, et ta saaks neid asju otsida.

Mulle endale meeldib koduloomade variant kõige rohkem, aga Ottot huvitavad ikka tööriistad ja karud (sellest karude fännamisest võiks lausa eraldi postituse teha). Mina ise sain fotosid Canva pildipangast, printisime ja lamineerisime ka kõike koos Ottoga (see oli ka omaette huvitav protsess).

Igatahes võtame meie enda jõulukinkidest viimast, et need oma õiget aega oodates riiulil tolmu ei koguks. Ottol vahetame riiulis mänguasju ja raamatuid keskmiselt kord nädalas (ainsad asjad, mida ära ei tohi viia on karud!), seega põnevust on pikemaks ajaks. Viimasel ajal on Ottole hakanud ka rollimängud meeldima (arsti mäng ja töömehe mäng ja söögi tegemine jne), mis on väga vahva (seniks kuni seda ei pea järjest poole tunni jooksul umbes 20-30 korda samamoodi tegema, aga see on omaette teema).

Mis nipid teie peredes kasutusel on? Kas võtate kõik kingid alati hea meelega vastu (või peab ikka pisut mõtlema, kuhu see igapäevases elus paigutada)?

1 thought on “Tegevused lapsega: Kingitud hobuse suhu ikkagi vaadatakse???”

  1. Võtan ikka kõik vastu, aga õnneks enamasti enne uuritakse mida kinkida võiks 🙂 Roteerimisel olen veits laisaks muutunud, sest laps mängib nagunii koguaeg legode ja autodega ning neid kindlasti ära panna ei tohi. Aga raamatuid vahetan küll, endal muidu tüütu koguaeg samu lugeda 😀

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga