Ei. Tegelt ei ole. Kohe üldse ei ole. Ütleme nii, et ma olen olnud ülikooliajal ja aastake ka Norras lapsehoidja ja need olid väga head kogemused. Selleks värgiks ei valmista sind tegelikult ükski asi ette. Mul on kogu aeg tunne, et ma lihtsalt ei tea, mida ma teen. Laps ei tule mingite instruktsioonide ja kasutusjuhendiga. Beebitarbeid on nii palju ja kogu info käib üle pea. Aga on mõned asjad, mis elu on kergemaks teinud ja mida ma oleksin tahtnud varem teada.
Lae alla beebiäpp (või kasuta märkmikku)
Sünnitusmajas öeldakse sulle, et toida last iga paari tunni tagant. Aga ausalt, selle uue pisikese tegelase kõrval ei ole emadel enam mäluraasugi alles ja kõik on üks suur udu. Millal ta viimati sõi? Kui kaua ta sööb? Kumba rinda ta sõi? Millal mina viimati sõin? Kui palju ta magas? Palju ta täna kokku maganud on? Nii palju küsimusi ja need kõik on sellised, mida suure tõenäosusega küsib ka perearst. Ja siis vaatadki seal kabinetis suurte silmadega arstile otsa ja mõtled, et kas oled halb ema, sest no lihtsalt ei mäleta…
Mina kasutasin selleks äppi BabyNursing. Ise kasutasin seda peamiselt toitmiskordade märkimiseks, aga seal saab ka üles märkida lapse une pikkust, pissimise-kakamise infot, ravimite, mõõtude jms kohta ka. Nüüd ei ole ma seda enam ammu kasutanud, aga alguses oli see põhimõtteliselt minu aju asenduseks (et ma vähemalt saaks järgi vaadata ja teha arsti juures natuke targemat nägu ja jätta mulje, et ma tegelikult tean oma lapse kohta nii mõndagi).
Äkki saab midagi laenutada?
Neid soovituslikke nimekirju asjadest, mis ilmtingimata peavad pisikese beebiga olemas olema on miljon-triljon versiooni. Aga, need kõik on täiesti valed! Põhjus on selles, et iga laps on erinev ja iga pere on erinev. Jah, on asju, mida ka mina tahaks soovitada ja arvan, et kõikidel beebidega peredel on kindlasti vaja, aga tegelikult ma ju ei tea… Meiegi ostsime/laenasime mõned asjad, mida korteris elades oleks kindlasti vaja läinud, aga kuna kolisime vahetult enne majja, siis kasutasime üksikud korrad.
Näiteks beebivoodile lisaks beebihäll (saime õnneks laenata). Kuna meil oli korter kahekorruseline, siis oleks olnud nii mugav ülemisel korrusel laps voodisse magama panna, aga alumisel korrusel toimetades hoopis beebihälli tuduma. Poleks pidanud asjata kahe korruse vahel käima. Majas kahjuks ei leidnud kahe magamiskoha kasutamine üldse rakendust ja nunnu korvist häll seisis suure osa ajast niisama. Aga me lihtsalt ei teadnud, et me selleks ajaks juba majas elame ja seda hälli ei kasuta. Tõtt-öelda pole muidugi ka võrevoodi väga kasutamist leidnud, sest ema-isa kaisus on ikka kõige magusam uni, aga mingil hetkel võiks Otto ikkagi seal ka magada.
Samamoodi oleks ma saanud korteris palju paremini kasutada ka järelturult ostetud Najelli beebipesa. Meile osteti üsna suur Emmaljunga vanker, millel oleks hea vedrustus ja saaks kõikides tingimustes hakkama, mistõttu on see ka kaalult pigem raskem ning kokkupanduna võtab ikkagi rohkem ruumi kui mõned kergkärud. Meie mudelil pole ka just kõige kergemini eemaldatav kookoni osa. Korteris elades oleks ma pidanud vankri kuuri/autosse jätma ning lapse kuidagi teisel korrusel olevasse koju viima. Selle tarbeks saigi Najelli pesa ostetud, et on hea mugav sangadest pesa kaasa võtta ja tuppa viia (ehk oleks saanud põhimõtteliselt igapäevaselt kasutamist).
Majas polnud aga nii palju vaja. Vanker jäi esikusse või õue ja beebipesa polnudki vaja. Mina muidugi kasutasin seda päris intensiivselt kui Ottol oli periood, kus ei sobinud jalutamas käies olla kandelinas ning vankris lihtsalt magama ei jäänud (aga liikuvas vankris magas paremini kui toas). Siis paningi ta toas magama ja viisin ruttu vankriga jalutama, sest ma tahtsin ise ikkagi veidi liikuda ka.
Me ostsime uuena ka Babybjörni lamamistooli (ei vaadanud teisi isekiikuvaid ja ägedamaid variante), et saaks aeg-ajalt Otto sinna panna, vaikselt kiigutada ja siis ise veidike ka midagi muud teha. Ütleme nii, et Otto ei tahtnud seal siiski väga olla ja ma oleksin parema meelega selle kellegi käest laenanud (kui keegi tahaks proovida, siis meil seisab see praegu karbis).
Ühes eelmises postituses ma juba mainisin, et meil näiteks ostetud beebivanni ja laenatud beebiistet vaja ei läinudki, sest mugavam oli Ottoga koos duši all käia. Hiljem oli meil juba dušinurk, mis on piisavalt sügav, et väikelaps saab vannis käia. Otto hakkaski vannis käima kui ta oli ise istuma hakanud ja nii see beebiiste jäi ka kasutamata.
Ma olen varemgi maininud, et kandelinad ja -kotid on minu meelest kindlasti asjad, mida beebiga vaja võib minna. Samal ajal on ka need üsna kulukad, eriti kui tahta eri variante proovida. Lapsekandmisnõustajatel on üldiselt ka kandevahendite rentimise võimalus, mis aitab esialgu raha kokku hoida enne lina või koti lõplikku valimist ja ostmist. Odavamalt saab muidugi neid ka järelturult (nt FB grupp Lapsekandmine (kandelinad, -märsid, -kotid jm)).
Beebimonitorid on üldiselt igas beebinimekirjas olemas, aga tegelikult saab hädaolukorras ka ilma hakkama. Meil on mitmeid kordi juhtunud, et beebimonitor jääb koju ja nii need telefonid käiku lähevad. Skype kõned peale ja näeb/kuuleb väga edukalt, mis laps teeb. Meie monitorideks on Britton bc-50, sest selle ulatus on üsna suur ja meil pole vaja lapsest kaamerapilti näha. Lisaks on mõlemad monitorid akudel, mis tähendab, et saab edukalt ka õues kasutada (osadel monitoridel peab näiteks beebiosa kindlasti vooluvõrgus olema).
Kuigi ravimikapi soovitan ma kindlasti aegsasti valmis panna, sest haigused tulevad tavaliselt üsna ootamatult, siis Nosiboo ninaaspiraator on nii kallis ost, et seda soovitan küll varem proovida. Otto õnneks on oma esimese eluaasta jooksul vaid 2-3 korda nohus olnud, aga proovida tahaks seda imevidinat ikka.
Kõikide teemade ja küsimuste jaoks on Facebooki grupid
Kindlasti on olemas sünnikuu beebigrupp, kus saab arutada kõikidel teemadel – alates kaka normaalsest värvist kuni selleni, et kus leida ägedaid ja odavaid riideid. Eelmise aasta väljalaske juunibeebide grupp on väga äge, aga kõiki sellistes gruppides jagatavaid nõuandekd tuleks lasta läbi enda filtri ja mitte võtta teiste emade juttu liiga tõsiselt. Lõpuks teab ikkagi iga ema, mis on tema lapsele parim.
Kui ma oleksin varem teadnud, et kõikidele parematele riietele on olemas järelturu grupid, siis ma poleks nii palju pidanud poode mööda šoppama. Meile näiteks meeldivad üle kõige Lindexi tudukad ja Bredeni kombed ja mütsid. Mina avastasin aga grupid Lindex lasteriiete järelturg ja Breden Kids järelturg ning Bredeni avatud kirbukas alles mõned kuud tagasi. Nüüd kui on tarvis juba kvaliteetsemaid ja vihmakindlamaid õueriideid oskan juba selliseid gruppe otsida. Hiljuti liitusingi gruppidega Kuling lasteriided ja Polarn o. Pyret turg, et headel pakkumistel silm peal hoida ja Ottole sügiseks õues trööpamise riideid otsida.
Riidest mähkmete KKK on absoluutselt vajalik grupp neile, kes tahaks selle maailmaga veidi tutvuda ja riidest mähkmeid proovida. Saab osta kasutatud ja uusi mähkmeid (sest alguses tõesti ei tea, millised variandid on parimad), uurida pesurutiini ja mähkmete hoiustamise kohta ning kui midagi segaseks jääb, siis ka ise küsimusi küsida. Mina näiteks leidsin hiljuti tänu selle grupi inimeste soovitustele Ottole lõpuks öised mähkmed, mis ei leki (isegi ühekordsed lekkisid). Varsti kirjutan ka sellest täpsemalt.
Otto kõnnib praegu asjade najal ja ajab ennast ise suvalisted kohtades püsti (ei vaja püsti saamiseks enam tuge). See aga tähendab, et ilmselt varsti tulevad ka esimesed sammud ja tuleb jalanõusid ka jalga panema hakata. Siiani on lihtsalt toiminud kombinatsioon villane sokk + Playshoes kilekatted.
Selleks, et paremini valida ja mõningaid ideid saada liitusin FB grupiga Barefoot jalatsid. Seal on võimalus kirjutada jala mõõtude ja kõrguse kohta ning saada konkreetseid soovitusi eri firmade ja eri mudelite jalanõude osas. Barefoot maailmas soovitatakse muidugi oodata viimase võimaliku hetkeni, et jalanõud osta, sest käima hakkava lapse jalg võib mõne esimese nädalaga väga palju muutuda, aga meie siiski ei kannatanud oodata. Praegu pole kahjuks veel suvi ka, et lasta Ottol paljajalu ringi jalutada ning need kilekad papud tundusid mõne ilmaga ikka väga umbsed ja vastikud. Uurisin erinevaid eelnevaid teemasid ja ostsime siiski Bundgaard firma Tannu mudel papud (väga mugavad jalga panna ja mõnusad).
Ma muidugi ise seda paljajalu jalatsite teemat väga tõsiselt ei võta ja meil on ka mõned samas suuruses ja suuremad jalatsid, mis barefoot tingimustele kindlasti ei vasta. Kuna me Ottoga käime 3-4 korda päevas õues, siis ikka juhtub, et jalanõud saavad märjaks või liiga poriseks/liivaseks, siis on hea kohe teised võtta. Hetkel aga laseme Ottol olla peamiselt enda ostetud jalanõudega, sest nende tald tõesti paindub kõige paremini ja tundub, et Ottol on ka just nendega kõige lihtsam ringi toimetada.
Neile, kelle pisi-inimene hakkab juba tahkema toidu peale minema soovitan liituda grupiga Baby-Led Weaning ehk näputoitumine EST. Need, kes alustavad püreega lapse toitmist võivad ka selle grupiga liituda, sest ühel hetkel peab laps ikkagi näputoidule üle minema ja siis on juba sobiv grupp otsinguks ja küsimusteks olemas. Saab häid ideid söögivalmistamiseks ja ikka küsimusi küsida. Varsti kirjutan meie näputoitumise teekonnast ka siin lähemalt. Ja kes tahab ka ilusaid pilte vaadata, siis n2putoidulbeebi Instagram on väga äge ja annab palju inspiratsiooni.
Ja veel üks avastus, milleni jõudsin liiga hilja on FB grupp Kärusõltlased. Nagu ma varemgi maininud olen, siis me otsustasime Emmaljunga vankri kasuks. Üldiselt olen ma sellega enam kui rahul, sest jalutades ei ole see tõesti ühelgi maastikul hätta jäänud. Ja no meil neid siin rallimisi on ikka ette tulnud ka. See aga ei mahu enam hästi meie Škodasse (no Land Rover on nii suur, et sinna võib vankri lihtsalt peale tõsta ja asi ants).
Seni kuni sai turvahälli raamile tõsta oli kõik väga lihtne ja tore, aga turvatooli ümber kolimisega pidi pagassi mahutama istumisosa ja raami ning see oli paras peavalu (kookon ja raam mahtusid isegi väga hästi). Nii ma siis hakkasingi veebruaris sobivat kergkäru otsima ja leidsin Kärusõltlased grupi lõpuks üles. Selles mõttes on seal tõesti hea abi küsida, sest tundub, et igaühele on ikkagi sobiv sõiduriist olemas. Lihtsalt mõtle, mis tingimused on vankril olulised (kas elad kortermajas või on tihti vaja vanker ühe käega kokku panna jne jne). Lisaks on seal ka äge album piltidest, kus on vankrite/kärud autosse mahutatud ja toodud välja konkreetsed mudelid (nii kärul kui autol). Veebruar-märts ehk sel hetkel kui kergkäru valisin hakkas aga muidugi kogu see koroona-jama pihta ja meil jäigi kergkäru autosse ostmata. Suure tõenäosusega aga varsti peaksime ikkagi ühe ostma, et oleks kergem kasvõi suvel mõnel väljasõidul käia. Kahe käru omamine on veel üsna tavapärane, aga toodud grupis on ühel perel ligi 20 vankrit, mis on ägedalt hullumeelne 😀 .
Mõned mõtted ja FB grupid/lehed on mul veel üles märgitud, mida jagada tahan, aga kõike ei hakka ühte postitusse mahutama. Mul on siiamaani iga nädal mõni ahhhaaa-hetk, mida oleksin juba varem tahtnud teada (vähemalt saab siis teise lapsega uuesti proovida). Ps! Kui sa ise tead mõnda head gruppi/lehte/raamatut, siis jaga sõpradega ka, nad päriselt ei pruugi kõigeni õigel ajal jõuda.
Pingback: Appi!! Kas ma olen nutisõltlane??? Ja koos lapsega? - Appo kodu