Sotsiaalmeedia puhul on siiani rohkem räägitud sellest, kuidas me tahame end seal presenteerida ning sellest, et kuidas kõike ei tasu alati endale eeskujuks ja malliks võtta, sest Facebook, Instagram jms kihab inimeste parimatest ja ilusamatest hetkedest. Mina aga tahan rääkida sotsiaalmeediast hoopis teisest küljest – kuidas sotsiaalmeedia algorütmid on meie tänapäevased peeglid.
Mind ajendas seda postitust kirjutama üks Facebooki lapsevanemluse grupis nähtud arutelu. Grupiliige jagas ühte TikToki videot, kus üks TikTokis tegutsev eelkooliealiste laste terapeut (TikTokis kasutaja preschooltherapy) analüüsis ühe lapsevanema tehtud videot (täpsemalt lapsevanema käitumist lapse osas ning kuidas saaks paremini). Video ise ei olnud just kõige parema sisuga ning ka konkreetses vanemluse grupis sai see ema oma tegevuse tõttu palju kriitikat (tegemist ei olnud otseselt füüsilise vägivallaga, kuid lapse kehtestatud piiride eiramisega, mida oli ebamugav näha). Sealt edasi aga arenes arutelu, mis süüdistas TikToki platvormi, kui kanalit, kus on palju kiusamisi ning asjalikku sisu liigub seal vähe. Vanemad, kes seda olid kasutanud või laste kõrvalt näinud andsid teada, et nende meelest on see kõige jubedam, vägivaldsem ja rõvedama sisuga sotsiaalmeedia kanal üldse. Minul aga tekkis seepeale küsimus – kas inimesed elavad teadmatuses või ollakse rumalad, et ei julgeta ka sel teemal endale päriselt otsa vaadata?
On palju tehtud nalja sel teemal, et telefonid kuulavad meid pealt. Räägid ühel hetkel sellest, et oleks uut aiakäru vaja ning järgmisel hetkel viskab Google, Facebook jt platvormid sulle kõik aiakärude soodustusega e-poed ette. Asi on naljast tegelikult kaugel, sest tänapäeva maailmas need inimesed, kes kasutavad telefone, internetti ning ka mõnda sotsiaalmeedia kanalit (ehk siis tegelikult väga suur hulk inimesi) tegelikult andnud loa kasutada enda kohta olevat teavet ja informatsiooni igasugustele platvormidele, mis kasutavad seda ära. Ühelt poolt on ju tore, et me saame tarbida sellist sisu, mis meid tõesti huvitab. Teiselt poolt – me oleme ise tekitanud endale selle infomulli, mille olemasolu meil mõnikord ununeb. Me küll võidame midagi, aga kaotame ka. Me võime arvata, et meile personaliseeritud info ja sisu on suurepärane. Selle taga on aga erinevate platvormide soov hoida meid võimalikult kaua nende haardes (sest aeg = raha).
Ja siin ma jõuangi sotsiaalmeedia algorütmide juurde – need on meie tänapäevased peeglid. Sa jääd ühte kassivideot natuke kauemaks TikToki vaatama? Uskuge mind, see rakendus saab aru ja söödab sulle neid ette nii tihti, kui võimalik. Sa jääd ühte kena musklis noormeest jõllitama? Sama lugu, rakenduse algorütmid teevad kindlaks, et Sa näeksid neid veel. Ehk siis lapsevanemad – kui su laps vaatab TikTokis vägivalda…. siis ta näeb seda üha rohkem (sama ka Sinu endaga). Seetõttu oligi mulle üllatav, et lapsevanemad kirusid äppi maapõhja, kuigi tegelikult ei ole selles süüdi rakendus, vaid inimesed ise. Mina isiklikult olen saanud TikTokist väga palju huvitavat sisu erinevatest valdkondadest: leebe vanemlus, laste arengupsühholoogia, vanemlikud naljad ning lapsevanemate aus igapäev. Olen ka siin postituses varem välja toonud enda lemmikud lapsevanemlusega seotud TikTok kanalid, mida jälgin just nende kasulikkuse tõttu (sest kuigi ma tahan, et sotsiaalmeedia oleks meelelahutuslik, siis tegelikult mulle meeldib saada endale kasulikku teavet ka lihtsalt seeditavas vormis).
Mõttekoht ka lapsevanemale – kas oled oma lapsele selgitanud, mida teha, kui ta näeb internetis häirivat sisu (nt kiusamine, vägivald, porno jne)? Kas ta teab, kuidas erinevatel platvormidel postitusi raporteerida (et need eemaldataks)? Keda sinu laps sotsiaalmeedias jälgib?
Mõnikord tasub huvituda sellest, mida laps selles paralleelmaailmas teeb ja õpetada ka selles keskkonnas toime tulema ja käituma (ka näiteks seda, et Internet on avalik ruum). Ma ise soovitan juba varakult uurida Targalt Internetis veebilehte, et lapsega oleks lihtsam nendel teemadel rääkida ja seada mõistlikud piirid (et laps saaks seda maailma kogeda ja uudistada, aga teha seda turvaliselt).
Kuidas siis tegelikult on? Kas süüdi on rakendus või inimesed, kes seda kasutavad?
Milliseid sotsiaalmeedia kanaleid teie seoses lapsevanemlusega jälgite?