Eelmises postituses näitasin väga põgusalt, milline meie kodu peale lammutamist oli. Seekord siis kirjutan sellest lähemalt (koos fotodega muidugi) ja samuti tuleb juttu sellest, millised lahendused me ehitamiseks valisime ja miks. Igaks juhuks mainin, et mingil hetkel teen ka eraldi postituse kõikide kulude ja bürokraatiaga seotud teemadel.
Kõigest nüüd lähemalt ka. Juuni lõpus pidasime Otto esimest sünnipäeva ja paralleelselt peoga lasime külalistel kõik kokku pakitud asjad lauta hoiule viia. Meile endale jäi kolm kohvrit asju ja plaan saada võimalikult ruttu oma koju tagasi. Martinil oli sel hetkel aga puhkus ja nii me otsustasimegi ise mõneks päevaks Saaremaale minna ja mitte veel remondile mõelda (meil on lihtsalt olnud iga õhtu aia või majaga toimetamisi, millest oli ka eemale vaja saada). Lammutamisel me ise kohapeal ei olnudki, vaid selle tegid meie eest sugulased ära (me oleme kõigile väga tänulikud, kes on selle remondi käigus meile otseselt või kaudselt abiks olnud. Aitähh!). Mehed võtsid üles põrandal olnud lauad, lõhkusid maha ahju, truubi ja pliidi ning ka laes olnud krohvi.
Lisaks olid nad sunnitud maha võtma ka sahvri ja magamistoa vahel olnud seina, millest ma juba eelmises postituses rääkisin. Heas mõttes hullud mehed tegid neljakesi 4 tundi tööd ja meie majast oli alles vaid skelett. Lae krohvi said mehed edukalt lahti hoopis teisel korrusel hüpates, seega igale kehaosale veidike trenni ka 🙂
Ma vist ei olegi varem maininud, et meie ostetud majas oli umbes kümme aastat tagasi põleng. Seetõttu ongi maja katus võrdlemisi uus (arvestades milliseid talumajasid me ostmise sooviga vaatamas käisime). Põleng ise toimus ilmselt köögis, välisukse kõrval. Selle oleme tuvastanud nende tööde järgi, mida eelmised omanikud on teinud/tegemata jätnud (nt on teise korruse põrandas seetõttu suur auk). Mainin seda sellepärast, et kõikide remonttööde tegemistega on see põlengu teema olnud midagi sellist, millega peame alati arvestama. Meie tegemisi saadavad kogu aeg küsimused stiilis “kas siit on vana jama ka välja lõhutud või alles jäetud? Kas viimistluse taga midagi mädaneb või on korralikult tehtud? Kas kõik on päriselt korras või lihtsalt paistab sellisena?” Eks inimeste standardid ja arusaamad ehitusest on küllaltki erinevad. Meie põhimõte on lihtsalt see, et kui teha, siis teha korralikult ja vastupidavalt. Samas oleme ka meie praeguse remondi ajal pidanud võtma vastu keerulisi otsuseid kas aja- või rahapuuduse tõttu.
Igatahes on majas põrandad tubade kaupa väga erinevas seisus. Eelmises postituses ma kirjutasin pikalt, et miks me elu- ja magamistoa põrandad välja pidime lõhkuma.
Põrandalauad ja -palgid olid mädanenud nagu me juba teadsime. Siin üks illustreeriv pilt ka:
Selle lammutamise käigus nägimegi, et köögis on kõik korras, kuid vannituba ja sahver vajavad ka tegelikult remonti. Köögi põrand on küll külm, sest tegemist on plaaditud põrandaga ning ka siin all puudub igasugune isolatsioon, aga vähemalt on vana puitpõrand alt ära lõhutud (ilmselt põlengu tagajärgede likvideerimiseks) ehk loodetavasti ei mädane miskit alt ära ja pole ohtu sisse vajuda. Vannituba on aga igas mõttes väga halvas seisus. Pesumasina taga on sein, kuhu on paigaldatud puitlaastplaat ja kus selle taga olevad alumised palgid on fibo plokkidega asendatud. Paraku on ka ülemised palgid mädanenud ja vajaksid välja vahetamist (pildilt ise pole seda arugi saada, aga sahvris on olukord hästi näha).
Vannitoas on vana põrand alles jäetud, valatud peale mingisugune tasandussegu ning seejärel plaaditud. Pole ime, et meil vannitoas mitut radiaatorit vaja läheb ning elektriarved kõrged on. See on ka ainuke ruum, kuhu ei ulatu ükski küttekolle ning ka seinad ja põrand lasevad külma sisse. Jah, käis korraks peast läbi, et ehk oleks lihtsam ka vannituba siis juba korda teha ja kõik maha lammutada. Me aga väga tahaks koju tagasi minna ja vannitoa ehitamisel on nii palju lisanüansse (niiskustõkked jms), millega arvestada. Lisaks on meil tulevikku planeeritud ka juurdeehitus, mistõttu ei olekski vannituba mõtet täielikult renoveerida kui mõne aasta pärast oleks see vaja taas maha lammutada. Aja ja raha kokkuhoiu tõttu lükkub meil vannitoa tegemine kuskile kaugemasse tulevikku.
Kogu lammutamisega saime aru, et küttekollete uuendamine oli ainuõige otsus. Me ise plaanisime seda küll peamiselt seetõttu, et küttekolded olid vanad, ahjul oli klassikaliste siibrite asemel kriškadega süsteem (väga väga tüütu, pean mainima) ja ka ilust ei anna siinkohal väga rääkida, aga murekohti tuli veelgi juurde. Meil oli eelmise omaniku poolt olemas korstnapühkijalt väljastatud akt, kus oli välja toodud, et ahjul puuduvad üldse puhastusavad ning soojamüüril mõned tuhaluugid roostes. Need olid siis asjad, mida me oskasime oodata. Pliiti lõhkudes aga tuli välja, et see oli tõenäoliselt savisegu asemel laotud tavalise tsemendiseguga. Savisegu mängib temperatuuri muutumistega kaasa, tsemendisegu aga mitte nii väga. See oleks tulevikus võinud kaasa tuua pliidi vuukide pragunemise ja/või kivide nihkumise. Seega väga halb variant, kuidas pliiti teha.
Mis siis edasi? Magamis- ja elutoa põrandate puhul oli korraks ka kaalumisel, et kas teha äkki uued põrandad hoopis vanal viisil ehk siis muldpõrandale palgid ja selle peale põrandalauad, kuid sellest mõttest loobusime ruttu, sest siis peaks olema täiesti kindel, et õhutusavad on korras (et ei tekiks liigset niiskust ja ohtu seentele/mädanemisele/vammile jms ning õhk oleks olnud ka isolatsiooniks). Lisaks on õhutusaukudega variant avatud igasugustele kahjuritele ja putukatele, kellel oleks sellisel juhul lihtsam majja pääseda. See oli ka peamine põhjus, miks sellisest variandist loobusime. Meie teeme siis põranda selliselt, et esiteks liivaga tasanduskiht:
Siis kahe kilekihi vahele isolatsiooniks penoplast, mille peale armatuurvõrestik (mis tsemendi valamisel jääb selle segu sisse).
Hetkel on põrand valatud, kuid jäänud on panna veel prussid ning seejärel põrandalauad.
See otsasein on ainukene koht, kus palgid ei mädane (v. a elutoa nurk, kus on näha ka, et pidime siiski alumise palgi ära vahetama). Seega oli mõistlik ka see puhtaks lihvida, sest see on ainus sein, mille saame ilma viimistluseta jätta nii nagu ta on. Lisaks ei tahtnud uue põranda peal tolmutada ka.
Selle käigus said palgivahed ka veidi parema ilme, kuigi see töö sai ka lihtsalt ära tehtud (suurem sodi nagu krohv sai eemaldatud ja vahede täiteks olnud sammal sügavamale palgi vahele lükatud) ja mitte just väga korralikult, suuresti ajapuuduse tõttu. Vajadusel saab need palgivahed ka mõnel muul ajal korda (näiteks uue voodri panekul väljaspoolt).
Vahepeal käisime ka uut lage tegemas: endised põrandalauad said kerge valge värvikihi ning pool lage on ka juba tehtud.
Soojamüür on juba valmis ning täna peaks ka pliit valmis saama. Elutoa osas me veel mõtleme, millise ahju/kamina variandi sinna muretseme. Õnneks on nüüd selle suure ahju asemel ka ruumi rohkem.
Meie enda plaan on koju tagasi minna siis, kui põrandalauad saavad maha ning viimistletud. Esialgu viime oma kohvrid ja madratsi koju tagasi ning nokitseme õhtuti veel seinte viimistluse kallal. Eks näis, millal see veel tehtud saab, sest sügisesed aiatoimetused vajavad ka varsti tegemist (marjad juba valmivad, kasvuhoones on hullumaja ja siis on juba õunte kord). Valmis tubadest tuleb postitus ja uued pildid ilmselt millalgi sügisel, (seega on, mida oodata).
Pingback: Remont: Mis seisus siis maja on ja millised on plaanid edaspidiseks? - Appo kodu